Kas Pärnu vajab veel ühte erakooli?

Lapsevanem Agnes Pulk kirjutab erakoolide populaarsuse põhjustest. Artikkel ilmus 18.03.2021 Pärnu Postimehes. Avaldame selle siin täismahus.

Milleks meile veel üks erakool?

Pärnu erakoolide perre on peagi sündimas uus lapsuke – Pärnu Kristlik Erakool. Eesti Vabariigi Põhiseaduses on kirjas, et laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel (EV Põhiseadus, § 37), mis tähendab, et igal lapsevanemal on õigus valida oma lapsele kõige paremini sobiv filosoofiline, religioosne või pedagoogiline haridussuund. Sama sätestab ka Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioon, Artikkel 2, mist tõdeb, et “endale võetud mis tahes haridus- ja õpetamisfunktsioone täites peab riik austama vanemate õigust võimaldada lastele oma usuliste ja filosoofiliste veendumustega kooskõlas olev haridus.”

Viimaste aastate statistika näitab, et vajadus mitmekesise haridusmaastiku järele on tõusutrendis ning hetkel pakuvad Eestis koolivalikul alternatiive enamasti erakoolid. Seetõttu pole üllatav, et igal aastal Eestis erakoolide ja nendes õppivate laste arv üha kasvab. Sama on lugu kristlike erakoolidega. Kui 2014. aastal õppis Eestis kristlikes koolides kokku 1090 õpilast, siis tänaseks on see arv kahekordistunud (2285 õpilast 2020/21 õppeaastal). Need koolid on tekkinud ja kiirelt kasvanud tänu sellele, et järjest suurem hulk lapsevanemaid usaldab kristlikus koolis pakutavat hariduse ja väärtuskasvatuse kvaliteeti.

Eesti Vabariigi seadusandlus on erakoolide osas hetkel suhteliselt soodne ning ka eelmine haridusminister Mailis Reps on olnud suur erakoolide patroon. Kuigi erakoolid ise peavad kõige raskemaks aega, kui haridusministriks oli reformierakondlane Jürgen Ligi, on just Tartu linn, kus on pikalt võimul olnud Reformierakond, erakoolide suhtes Eesti kõige toetavam omavalitsus, aidates osaliselt katta ka nende tegevuskulusid. Täna on Tartus 6 erakooli, millest tervelt 3 on kristlikud erakoolid. Väärika ja võrdse partnerina suhtub erakoolidesse ka Tallinna linn, kus on täna kümnete erakoolide seas ka 4 kristlikku kooli. Lisaks toimetavad kristlikud koolid edukalt ka sellistes väikestes paikades nagu Põlva (5458 elanikku) ja Kohila (vallas elanikke 7286).

Milles seisneb erakoolide üha kasvav populaarsus?

Haridusministeeriumi hinnagul eelistavad paljud lapsevanemad eraharidust klasside väiksuse tõttu, mis võimaldab lapsele individuaalsemalt läheneda või siis on vanemate jaoks oluline, et erakool on religioosse kallakuga või alternatiivpedagoogikat viljelevad (ERR, 2018). Ka praegune haridusminister Liina Kersna on oma magistritöös välja toonud erakoolide poolt pakutava lisaväärtusena alternatiivpedagoogika kasutamise, individuaalsema lähenemise, süvendatud õppe, valikainete rohkuse, õppeprotsessi- ja meetodite mitmekesisuse ning õpetajate heaolu tähtsustamise (Kersna, 2018).

Tartu Luterliku Peetri Kooli direktori Tarvo Siilabergi sõnul on erakoolide loomise üheks põhjuseks see, et nii õpetajad kui lapsevanemad väsinud “silmitsi seismast end taastootva formalismiga haridussüsteemis ja tahaksid teha „midagi tõelist”. Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt peetav koolivõrk on tervikuna seotud teatud tüüpi kinnistunud arusaamadega (eetilised, ideoloogilised) või nt rõhutatult sekulariseeritud. Riigi seisukohast pole võimalik (ega ka vajalik) kõiki erisoove teostada – vastav roll saabki olla vaid erakoolidel. Samas, head haridust pakkuvatest koolidest on alati puudus.” (Postimees, 2013)

Tartu Erakooli nõukogu esimehe Urmo Uibolehe arvates on siin aga veel üks tegur: nõudlust erakoolide järele tekitab ka elukohajärgne koolikohtade määramine: “Tartu on paraku ikkagi Lõuna-Eesti tõmbepiirkond ja me ei saa ainult enda laste puhul rääkida Tartu lastest, vaid neid on arvestatav hulk Tartu ümbruse valdadest, ka Lõuna-Eestist,” selgitas ta ERR-ile antud intervjuus (ERR, 2018).

Ka Pärnu haridusosakonna juhataja Ene Koitla toob intervjuus Õpetajate Lehele (jaanuar 2021) välja, et lähiaastatel on Pärnu kesklinna piirkonda koolikohti juurde vaja, kuna vanemad eelistavad piirkonnakoolidele koole, mis on logistiliselt nende töökohtade ja huviharidusvõimaluste lähedal ning samuti on paljudel nn Suur-Pärnu ja naaberomavalitsuste lapsevanematel huvi panna oma laps just mõnda Pärnu kesklinnas asuvasse kooli.

Miks just kristlik kool?

Kristliku kooli loomise idee ei ole Pärnus uus. Erinevad algatusgrupid on selles osas maad uurinud juba vähemalt 7 aastat, kui mitte rohkem. Alati on kogetud Pärnu linna toetavat suhtumist, kuid reaalsete sammudeni kooli loomiseks jõuti alles 9. aprillil 2018, kui Pärnu Immaanueli Baptistikoguduse liikmetest lapsevanemad asutasid MTÜ Pärnu Kristlik Erakool ning hakkasid pakkuma eelkooliringi teenust 6-7 aastastele lastele. Alustati koguduse ruumides Henno tänav 3, kuid eelkooli kasvades koliti praegustesse ruumidesse Suur-Jõe 48.

Kristliku kooli ainulaadseks identiteediks on selle maailmavaatest lähtuv tervik, mida kannavad nii õppekasvatustöö, koostöö perede ja huvigruppidega, seotus kirikuga kui ka organisatsioonikultuur. Kristlikud koolid saavad töötajate valikul ja õpilaste vastuvõtmisel eelistada kristlasi. Oma eripäradest hoolimata on kõik kristlikud koolid pidanud koolitusloa saamiseks täitma riiklikult kehtestatud üldised nõuded õppekava, kooliruumide ja personali kvalifikatsiooni osas, on vastutavad riikliku järelevalve ees.

Seda, et Eesti kristlikud erakoolid täidavad Eesti haridusmaastikul olulist rolli, on tunnustanud ka meie kõrged haridusjuhid hariduskonverentsil, Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Väärtuspõhise ja kultuuritraditsioonidel põhineva hariduse andjana on nad eeskujuks ka teistele koolidele, samuti peetakse neis koolides oluliseks tihedat koostööd peredega ja laste individuaalsete vajaduste arvestamist õppetöö korraldamisel. (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku veebileht, 15.02.2019)

Ka klassikalise hariduse propageerija Texasest, dr John Mark Reynolds, kes külastas möödunud aastal Eestit ja osales Püha Johannese Kooli hariduskonverentsil “Loojast loovuseni”, kinnitas, et kristlikud koolid on mitmel põhjusel lapsevanematele atraktiivsed. Esiteks on need akadeemiliselt head, sest kristlus on raamatu religioon, sügav kirjandus. Teiseks on kristlikud koolid heal tasemel tänu oma suurepärastele ja pühendunud õpetajatele ja kolmandaks vajavad inimesed teadmist, et elul on suurem mõte kui pelgalt raha teenida ja lapsi saada Tarbimiskultuuri tühjus paneb inimesi küsima, kas see ongi kõik, kas midagi rohkem polegi. Vastus on, et eksisteerib tõeline valgus, maailma müsteerium (Õpetajate Leht, 05.04.2020)

Kas erakoolid on kohalikul haridusmaastikul konkurendid või partnerid?

Tarvo Siilabergi sõnul on just vabakondlike koolide kohane teadvustamine haridusmaastikul ning nende võrdne kohtlemine koolivõrgu loomuliku ja orgaanilise osana eelduseks lapsevanema tegelikule valikuvabadusele (st võimalusele valida) ja hariduse kvaliteedi üldisele paranemisele. Erakooli pidaja peaks olema riigile ja kohalikule omavalitsusele loomulikuks partneriks. Demokraatlikus ühiskonnas esindavad nii era- kui avalikõiguslik kooli pidaja sama kogukonna liikmete tahet paremale elukeskkonnale, sh haridusele.

Sama kinnitab ka Riigiteaduste Instituudi doktorant Triin Lauri, kes rõhutab oma väitekirjas (Lauri, 2015), et hariduspoliitiliselt on asjakohane küsimus „kuidas valikut pakkuda“, mitte niivõrd „kas valikut pakkuda“, kuna koolivõrk peab suutma vastata üha suuremale ühiskondlikule mitmekesisusele ja aktiivsele kodanikkonnale.

On ainult tervitatav, et selline mõtteviis ja arusaam on üha enam levinud ka meie omavalitsusjuhtide seas. Nii näiteks oli pisikese Põlva vallavanem Georg Pelisaar kohe valmis kristliku kooli rajamist toetama (Lõuna-Eesti Postimees, 01.09.2019). Samasugust toetavat suhtumist on Pärnu Kristliku Erakooli algatusgrupp kogenud ka Pärnu linna ametnikega (Ene Koitla, Virve Laube) suheldes, kes on tundnud rõõmu, et uue erakooli näol muutub ka Pärnu haridusmaastik veelgi mitmekesisemaks. Ka Pärnu linna arengukava 2035. aastani toob välja, et Pärnu linn toetab ja kutsub nii ülikoole kui eraettevõtteid avama Pärnus oma õppekeskusi, täiendõppe filiaale ja suveülikoole. Samuti on Pärnu linna jaoks oluline hariduse mitmekülgsus ning kogukondade initsiatiivi toetamine, et säiliks nende identiteet ja traditsioonid oleksid väärtustatud. Võime sellise Pärnu üle, mis soosib oma elanike ettevõtlikkust ja haridusmaastiku mitmekesisust ning arvestab õppijate isikupära ning lapsevanemate soovide ja õigusega oma lapse hariduse osas kaasa rääkida, ainult uhked olla! Ütleb ju isegi Pärnu linna hariduse arengukava, et “Pärnu on kvaliteetset elukestvat õpet, ettevõtlikkust ja õppijate isikupära toetav paindlik ja atraktiivne kogukonnakeskus. Pärnu õpib ja areneb – õhinal!”

Suureks rõõmuks oli Pärnu Kristliku Erakooli rajajatele ka 4. märtsil toimunud Pärnu hariduskomisjoni otsus, mis oli ülekaalukalt erakooli loomise initsiatiivi toetav. Pärnu Kristliku Erakooli avamine toob Pärnumaal elavatele peredele kaasa võimaluse valida oma lapsele põhihariduse omandamiseks kool, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub kristliku väärtuskasvatuse põhimõtteid järgides, mida täna ükski teine kool ei Pärnus ega terves Lääne-Eestis ei paku. Kooli loomisele on avaldanud toetust ka Pärnumaa erinevaid kristlikke konfessioone ja kogudusi koondav Pärnu vaimulike ümarlaud. Leiame, et Pärnu Kristliku Erakooli tegevus mitmekesistab Pärnumaal valikuvõimalusi põhihariduse omandamiseks, tõstab piirkonna atraktiivsust elu- ja õpikeskkonnana ning aitab rahuldada Pärnu linna arengukavas aastani 2035 välja toodud vajadust luua juurde kesklinna piirkonda koolikohti.

Kokkuvõtteks, ei tasu ka unustada, et kaasaegse Eesti kooli juured on just kodanikualgatuslikus ja eraõiguslikus koolis. Sellele võlgnevad oma olemasolu nii Treffneri, Westholmi kui Miina Härma kool, rääkimata Peetri või Toomkoolist. Pärnu Kristlikul Erakoolil on suur au peatselt nende väärikate koolide ritta astuda.